Montenegro ja Albaania
22.07.2008 - 02.08.2008Demis, Ivari, Tarvi, Pärnakas
Kairi, Maarja, Liina, Jane
I päev - 22.07, T
(Ilm vahelduva pilvisusega, õhk troopiliselt mõnus ja soe)
DUBROVNIK - saabumine, autod kätte ja minek Praamiga üle, kitsad ranna äärsed mägiteed- manööverdamise ruumi vähe.
KOTOR - armas väike vanalinn, kindluseni 45 min. matka mööda kivitreppe (kõrgus 1516 m)Kotor Stari Grad- Kotori vanalinn on üks paremini säilinud arhitektuuripärandeid ja keskaegseid linnu selles Vahemere piirkonnas üldse. UNESCO kaitse all olevas vanalinnas on asümmeetrilised kitsad linnatänavad, väljakud, rohkesti monumente ja keskaegseid ehitisi. Kotori kindluse sein, mis kaitseb vanalinna mere ning tormide eest, on 4.5 km pikk, 20 m kõrge ja 15 m lai. Paljude vaatamisväärsuste hulgast väärivad mainimist linnaväravad, suurejooneline St Tryphonsi katedraal, St Lucase kirik, Püha Maarja kirik, Püha Ana kirik, Püha Clara kirik, Drago palee, Bizanti palee, Pima palee, Grubonja palee, Grgurina palee ja 16. sajandist pärinev kellatorn.
BUDVA - kämping kesklinnas (WC üsna õudukas)
Mere äärsest kohvikust ostetud pizzalõigud üsna puised, mille kompenseerib restoran, kus valikut Itaalia toitudest erinevate meremolluskiteni - SUPPER LUX. Öine jalutuskäik vanalinna.
II päev - 23.07, K
(aeg ajalt rannailma lubav, kuid kisub pigem vihmale, temp. üsna soe)
Hommikusöögi otsingud on pikad, kuid leiame hotelli resto, kus puuinglise keelega poiss meile miskit lubab - kohv üsna halb, omlett pisut toores, saia meeletutes kogustes, aga hind soodne.
Teel mägedesse peale Budvat Sveti Stefani randa ujuma, saar-linna sisse ei saanud.Sveti Stefan- eksklusiivne ja maailmakuulus “saar-linnl” paikneb Budva kuurortist umbes 5 km kaugusel. Saar on ühendatud maismaaga peenikese liivariba pidi ja on tänapäeval armastatud puhkepaik rikaste ning kuulsate hulgas. Kunagine kaluriküla on säiltanud oma arhitektuuriliselt kauni vormi, kuigi hoonete interjöörid on täielikult moderniseeritud.
Tee peal meloni söömise (uskumatult magusad) ja madratsi otsimise pausid.
PODGORICA - autodest täiesti umbes, tundub üsna igav – tüüpiline pealinn.
Tee on täis vägevaid mägesid.
KOLAŠIN - (Teretulemast Eesti tüüp-suve kliimasse, 10 kraadi plussi)Lohutuseks megasuured toiduportsjonid- šnitsli suurus XXL võrdne praetaldriku suurusega.
BIOGRADSKA - kämping päkapiku metsas. Öö läbi vihmasadu ja temperatur 8 kraadi.
Tuju ja kehatemperatuuri tõstmiseks restorani napsutama ja pärast kaarte mängima.
(Uskumatult palju arveid ladestub meie lauanurgale- väga huvitav kassasüsteem).
III päev - 24.07, N
(Ilm paraneb ehk siis vihm väheneb- õhk on ediselt karge)
Hommikusöögiks „tagasihoidlik“ võileb, mille söömiskes vaja tugevaid lõualihaseid ja lõunasöögi jagu eurosid.Mägimatk: sead, lambad, hobused, pilved, vihm, jne. Saavutatud kõrgus 2000m.
Teel Albaaniasse söögipeatus uhiuues restoranis, kus teenindajaks uskumatu karakteriga Duracell Napoleon.
Albaania piir „rööviti“ 10 EUR-i nägu.
Kohe piiriäärsetel aladel saab selgeks, et:
- õhtuhämaruses pole kombeks auode tulesid süüdata;
- igal korralikul härrasmehel on oma bensiinijaam;
- soliidne on ringi liikuda Mercedesega;
- loomad, lapsed ja vanaemad elavadki õhtuti meelsamini sõiduteedel ( ja helkur pole siin moes, mida tumedam riietus, seda parem);
- mõistlik on märgistada oma kohalolu prügiga ja võimalusel laotada seda igale poole laiali.
SHKODER - ööbimine „lux hotellis“, 10 EUR-i nägu. Selgub, et itaalia keelt on siin täitsa võimalik praktiseerida. Õhtune jalutuskäik möödub väga uudishimulike pilkude all.
IV päev - 25.07, R (Tagasi soojas - 20 kraadi. Kuigi kohalike sõnul on ilmad ikka väga halvad. Mere äärde nad ei soovita minna, aga seda me just teha plaanimegi)
Burek on hea - maitseb hästi!
DURRES - tõeline sopalinn. Linna hotellid 30 EURi nägu.
Plazh Golem - kole ja haisev, karud, solgitorud, süüdimatud pükstevargad otse rannas. Vanameeste korteri pakkumine 20 EURi tuba (kuid loodavad, et jääme sellesse koledasse kohta terveks suveks ja diil jääb katki).
KAVOJE - kole linn, sõitsime läbi, õnneks näitab uus viit randa.
SPILLE - viinamarjaistanduste ja looma-kasvatajate paradiis. Peale rasket tankidele mõeldud teed saabub ilus liivarand (kuigi prügi armastatakse ka siin).
Jutukas Albatrossi hotelli onu pakub 20 EURi 4-st tuba...meile sobib hästi.
V päev - 26.07, L (Ideaalne pilvitu päikseline rannailim)
Mööda rannaääri jalutades selgub, et siin ka kämpar olemas.
Totaalne ranna päev- mõni lõpetas punanahana.
VI päev - 27.07, P
FIER - Unesco poolt märgitud Apollos „röövib“ meilt piletöör kamba peale 30 EURi aga hea meelega piletit ka selle eest ei anna ja laseb meid sisse. Kõik näeb väsinud välja, erilisi pingutusi siin oma varade eksponeerimiseks pole tehtud. Restos pakutakse konna liha ja real meat`i- jätame need eksklusiivsed road proovimatta.
Hakkame tagasi Montenegro poole liikuma. Ööbime teeäärses hotellis ERI, kus erivärvi toad ja restoranis eri kaffe latte (espresso piimaga).
VII päev - 28.07, E (37 kraadi kuuma)
Tundub, et esmaspäev on Albaanias väljakuulutatud üleriiklikuks pulmapäevaks - uskumatult maitsetult kaunistatud pulmaautosid liigub ohtrasti.
Piiril taas minirööv - 2 EURi auto.
ŠHASI-ŠAS - tagasi Montenegros, kohe peale piiri vaatame keskaegse linna varemed üle.
ULCINJ - liivatolmuga Miami Beach ja palju rahvast, aga vesi ülihea.
Tohutu ööbimiskoha ralli (sobed 50 EUR-i). Peale erinevate korterite ja nudistide kämpingu külastamist osutus valituks esimene kämp Tomi, kellele hommikul külma arve tegime (15 EURi telk).
Õhtu vanalinnas - ilusad vaated, kerjavad lapsed, parkimiskohtade saamisega raskusi, purjus kalaresto omanik+ raki
VIII päev - 29.07, T (34 kraadi sooja)
Hommikusöök ja ujumine Ulcinj`i rannas, vanalinna tiir.
BAR - ujumine kivirannas - väga mõnus vesi
PETROVAC - lõunasöök mere kaldal linnas.
Ööbime rannakämpingus (rahulik õhtu- lugemine rannas, kaardimäng, jne.)
IX päev - 30.07, K Valikud rand või mäed (Jane ja Pärnakas mäed ja ülejäänud reisiseltskond ranna)
BUDVA - kes rannas see rannas (sooja kõvasti üle 30 kraadi)
LOVCENI RAHVUSPARK - (sooja 27 kraadi)
Imeilusate vaadetega mägitee, mis lõppeb Montenegro rahvamehe Petar II Petrovic Njegoši mausoleumi juures.
Petar Petrovic Njegosi mausoleum paikneb Lovaci mäe tipus. See on ehitatud lubjakivist ja graniidist. Montenegro valitseja, piiskopi ja luuletaja Njegosi viimane soov oli sinna maetud saada. Mausoleumi suure monumendi skulptoriks on Mestrovic. Mausoleumi viib 200m pikkune rada, mis koosneb 461 trepiastmest. Selge ilmaga on siit võimalik näha isegi Itaalia rannikut.
Hästi korraldatud infopunkt, asjalik tädi, kes oskab inglise keeles ka küsimustele vastata. Kingituseks jäid minu uhiuued päikeseprillid.
Ööbime mäe tipus vaatega rannikule. (Jane magada ei saa, sest „tiiger“ tuli ka mägedesse)
X päev - 31.07, N (vahelduv pilvisus)
CETINJE - võtame tudengite muuseumi paketi:
1) moodsa kunsti muuseum- palju vana, vähe uut 2) Montenegro ajaloo muuseum- inglise keelseid silte pole, kogu lugu must-valgetel piltidel
3) Etnograafia muuseum- kanga kudumine ja ketramine on Eesti süsteemist tiba erinev
4) Piljarda palee- Nikolai I kuningaloss- pildistada ei lubata, luks esemeid on neil kõvasti säilinud 5) Njegoši muuseum + Austria sõdurite poolt loodud Montenegro reljeef
6) Danilo mausoleum- väsinud ja hoolitsematta, aga vaated linnale ja mägedesse on head (asub Njegoši pühapaigaga vaateulatuses)
7) Klooster- tuleb end korralikult riidesse toppida, ilus õigeusu kirik
Cetinje klooster- mägise Orlov Krsi jalamil on 1701.a. ehitatud Cetinje klooster. Kloostrit on korduvalt restaureeritud. Siin on Cetinje pühaku Peteri säilmed, samuti on siia maetud Danilo prints ja hertsog Mirko ( viimane oli Nikola I Petrovici isa). Kloostrimuuseum. Klooster sümboliseerib vaimsust, vabadusearmastust ja vaimset valgustatust.
Mõnusad pargid kus jalutada ja kohalike noorte kunsti vaadata plankudel ja majaseintel.
BUDVA - tohutu kuumus. Õhtune pidulik kala söömaaeg. Jalutuskäik vanalinnas ja karikatuuride joonistsmine.
XI päev - 01.08, R Dubrovniku poole teele. Praami järjekord 1h.
DUBROVNIK - Öömaja Ave ja Chefi juures.Picasso graafika näitus, voodi konstrueerimine, baaride tuur vanalinnas.
Montenegro ajaloost:
CRNA GORA (Must Mägi) ehk Montenegro on ainuke Balkani poolsaare osa, mis kunagi ei ole kuulunud Ottomani võimu alla. Legend jutustab, et Jumala olevat maailmaloomise käigus üle jäänud rohkesti kaljusid-kivisid, mistõttu otsustas ta neist ehitada mägise väikeriigi - tänapäeval tuntud kui Montenegro.
Arvatakse, et montenegrolaste esiisad pärinevad põhjas asuvast kohast nimega Slavia. Sealsed hõimud tahtsid rajada asula Vahemere soojusesse, mis ajendaski kogukonna loomist. Vahemere äärde jõudes leidsid nad eest romaani linlikud asulad: Kotor, Risan, Budva, Bar, Ulcinj ja Duklja (viimatimainitu paikneb tänapäeval Montenegro ja algupäraste illüüria hõimude piirimail). Montenegrolased olid paganad, kuid koos roomlastega elades võtsid nad tasapisi omaks ristiusu. Nad tõid endaga kaasa Slavia nime ja veel enam kui 860 toponüümi. Tänapäevalgi on Baltikumis umbes 800 asulat, järvi, jõgesid ja mägesid, mille nimetused sarnanevad Montenegros olevatele.
Montenegro traditsiooniline kultuur ja sotsiaalne ülesehitus põhines klannidel, mida juhtisid Županid (pealikud). Klannid koosnesid perekondadest, mis kujundasid oma territooriumit valitseva hõimu. Arvesse võttes pidevaid rünnakuid Ottomani armeelt ja rivaalitsevatelt klannidelt, hinnati hõimusiseselt väga kõrgelt just vaprust ja julgust.
Romaani ja bütsantsi territoriaalne jaotus kulges põhjast Skadar järve juurest läbi tänapäevase Montenegro. See tähistas ka piiri Vahemere rahvaste ja slaavide vahel. Stephen Crnojevic, Montenegro rajaja, pühendas terve oma elu kodumaa eest võideldes ja seda võõrvõimude eest kaitstes. Kui tema olukord madalamal maaosal võimatuks muutus, põgenes ta Cetinjesse, mis sai tema rahva ja riigi pealinn. Siia rajasid tema ja tema järeltulijad tillukese mägikogukonna, mida türklased küll tihti ründasid, kuid mida kunagi vallutada ei suutnud.
1515-1696.a. oli Montenegro teokraatlik riik, mida juhtisid piiskopid. 1696-1918.a. kuulus riik Petrovici dünastia printside võimu alla. Traditsiooni kohaselt trooni päriti. Taoline printside-piiskopide valitsusaeg kestis kuni 1851.a.-ni, mil ametisolev prints Danilo I kuulutas end ametlikult ainsaks ilmalikuks valitsejaks.
1688.a. alustasid montenegrolased pikka ja rasket võitlust iseseivuse eest, mille nad lõpuks ka Berliini Kongressil saavutasid. Peale 1860.a. juhtis Montenegro poliitilist olukorda prints Nikola. 1905.a. tutvustas prints Nikola Montenegro esimest põhiseadust. Selle kohaselt kehtis Montenegros konstitutsiooniline, mitte parlamentaarne monarhia. Nikola oli ka väga edukas oma tütarde abielude korraldamisel, kellest kaks abiellusid Vene vürstidega. Kolmas tütar abiellus Petar Karadjordjevic'iga, kuid suri enne oma abikaasa Serbia kuningaks saamist. Neljas tütar abiellus Victor Emmanuel III-ga ja temast sai Itaalia kuninganna.
1910.a. kuulutas parlament Montenegro konstitutsioonilise monarhiaga riigiks ja Nikolast sai kuningas - Nikola I. Vaatamata kuningaks saamisele Nikola autoriteet kahanes.Esimese maailmasõja ajal, 1915.a. okupeeris Austria Montenegro ja serblaste juhitud kaitseväed põgenesid läbi Albaania Kreekasse. Liitlasväed kuulutasid peagi vallutatud Montenegroga solidaarsuse. 1918.a. toimus Montenegro ja Serbia ühinemine.
1945.a. kuulutati välja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik, kuhu kuulusid 6 riiki: Bosnia-Hertsegovina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia. 1989.a. Jugoslaavia föderatsioon purunes ja see jättis Montenegro väga ebastabiilsesse olukorda. Ühineti Serbia püüetega föderatsiooni säilitada ja 1992.a. moodustati nn 3. Jugoslaavia föderaalne vabariik, mis koosnes vaid Montenegrost ja Serbiast. 2003.a. muutis liit oma nime ja sai tuntuks Serbia ja Montenegro liiduna. Käibelolevaks rahaks sai euro. Liit kestis 3 aastat ja Montenegrost sai iseseisev riik 3. juunil 2006 a.
Kommentaarid