Kelgutamine Tamsalus
Spontaanselt mõne inimesega kokku leppides toimus sellel laupäeval kelgupäev Tamsalu suusaradadel.
Nagu juba heaks tavaks saanud, siis Virumaal on ikka lund ja talve. Tamsalu pakkus meile väga ilusa ja päikeselise talveilma (-14ºC) ning laheda päeva koos koerte ja kelgutamisega. Lisaks kolmele rakendispordi raudvarale Hellele, Sulevile ja Ainile oli kohal veel teisigi kelguspordihuvilisi.
Ja kui kelgusuusatallad olid saanud sobiva määrde (-10 kuni -20ºC) alla siis või alata. Ainsa ja suure miinusena võib välja tuua asjaolu, et suusarajad olid tähistamata ja viitadega varustamata. Selle tulemusena olid nii Aini, kui Helle ja minu kelgusõit suht keerulised, sest ekslemist ja valestisõitmist oli ikka küllaga. Lõpuks siiski jõudsime suusastaadionile tagasi. Aga põnevaid ja ekstreemseid hetki oli küllaga, seda eriti kohas, kus suusatajad tõusevad, aga meie laskusime. Õnneks ei sattunud nimetatud olukorrad kokku ja keegi kannatada ei saanud. Vaid üks suusataja oli meie peale pahane, kui juba kaugelt karjusime "RADA, RADA VABAKS" ning temaga kohakuti sattudes ütles midagi lollakad või segased. Ülejäänud suusahuvilised andsid ilusasti teed ja jäid meid veel vahel järgigi vaatama, sest sellist vaatepilti (kuuene koerarakend) ei näe just iga päev.
Loodetavasti saabub talv ka mujale Eestisse ja peagi on võimalik kelgutada ka Lääne-Eestis.
Piltide vaatamiseks klikka juuresoleval pildidl! Suur tänu Mariinile ilusate piltide eest!
Nagu juba heaks tavaks saanud, siis Virumaal on ikka lund ja talve. Tamsalu pakkus meile väga ilusa ja päikeselise talveilma (-14ºC) ning laheda päeva koos koerte ja kelgutamisega. Lisaks kolmele rakendispordi raudvarale Hellele, Sulevile ja Ainile oli kohal veel teisigi kelguspordihuvilisi.
Ja kui kelgusuusatallad olid saanud sobiva määrde (-10 kuni -20ºC) alla siis või alata. Ainsa ja suure miinusena võib välja tuua asjaolu, et suusarajad olid tähistamata ja viitadega varustamata. Selle tulemusena olid nii Aini, kui Helle ja minu kelgusõit suht keerulised, sest ekslemist ja valestisõitmist oli ikka küllaga. Lõpuks siiski jõudsime suusastaadionile tagasi. Aga põnevaid ja ekstreemseid hetki oli küllaga, seda eriti kohas, kus suusatajad tõusevad, aga meie laskusime. Õnneks ei sattunud nimetatud olukorrad kokku ja keegi kannatada ei saanud. Vaid üks suusataja oli meie peale pahane, kui juba kaugelt karjusime "RADA, RADA VABAKS" ning temaga kohakuti sattudes ütles midagi lollakad või segased. Ülejäänud suusahuvilised andsid ilusasti teed ja jäid meid veel vahel järgigi vaatama, sest sellist vaatepilti (kuuene koerarakend) ei näe just iga päev.
Loodetavasti saabub talv ka mujale Eestisse ja peagi on võimalik kelgutada ka Lääne-Eestis.
Kommentaarid